LIFE Peat Restore projekti partnerid Leedu Looduse Fondist, Läti Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, NABUst ja Poola Naturalistide Klubist koostasid ülevaated turbamaade kasutamist puudutava seadusandluse kohta Leedus, Lätis, Eestis, Saksamaal ja Poolas. Neis ülevaadetes analüüsitakse riikides kehtivaid turbamaade kasutamist ja kaitset käsitlevaid seadusi ning tuuakse välja seadustes olevaid probleeme seoses soode kaitsmisega ja taastamisega. Selleks, et soode kaitsmisega seotud küsimusi saaks paremini lahendada, antakse soovitusi seadusandluse parandamiseks. Tehtud analüüsid on praktilise suunitlusega ning põhinevad pikaajalistel soode kaitsmise, taastamise ja uurimise kogemustel.
Analüüsist selgus, et oluline ühine puudus eri riikide seadusandluses on stiimulite puudumine rikutud soode taastamiseks. Seadusandlus ei sea taastamist prioriteediks ega paku sisulist toetust.
Analüüsis leitakse näiteks, et Lätis tuleks märgalade taastamisel seada prioriteediks just kaevandamisjärgselt märgalataimkatte taastamine. Praeguse seadusandluse järgi tuleb peale kaevandamise lõppemist kaevandusalad taastada kuid ei täpsusta, kas selleks on metsastamine, marjakasvatus, veekogu või puhkeala rajamine vm. Veelgi halvem on, et kaevanduettevõte ise peab määrama rekultiveerimise viisi. See ei pruugi arvesse võtta valitud taastamisviisi pikaajalist mõju kasvuhoonegaaside emissioonile, elurikkusele jm.
Turba kaevandamisega seoses on Saksamaa seadusandlus sarnaste valikute ees. Praegusel kujul on Saksamaa Riiklik Kaevandamise Seadus vananenud ja ebaadekvaatne ning vajab uuendamist. Keskonnakaitselised eesmärgid peavad olema sätestatud kaevandamist käsitlevate protseduuride juures eelistatult juba kaevanduslubade väljaandmisel. Sarnaselt peaks seaduses olema sätestatud, et taastamisprojektide koostamisel oleks sooökosüsteemi taastamine seatud esikohale muude alternatiivsete ala taaskasutamisviiside ees.
Samas näitab Poola kohta koostatud analüüs, et seadusandlust ei ole vaja oluliselt parandada kuid seda on vaja tõhusamalt rakendada. Formaalseid nõudeid turbamaade taastamise meetmete osas tuleks hoopis lihtsustada, muuhulgas avalikkuse huvi osas turbamaade taastamisele.
Turbamaad on globaalselt olulised kliima mõjutajad. Turbas on ladestunud kaks korda rohkem süsinikku kui kogu maailma metsades. Kuivendamisega rikutud degradeerunud turbamaad on aga üheks olulisemaks atmosfääri süsiniku kontsentratsiooni suurenemise allikaks, suurendades sellega globaalse soojenemise ohtu.
Lisaks kliimatingimuste mõjutamisele vähendavad turbamaad üleujutusi, ja hoiavad ära suuri põlenguid ja on mitmel muul viisil inimkonnale väärtuslikud. See peab peegelduma ka nende kaitsmist ja taastamist käsitlevates riiklikes seadusandlustes. Rahvusvaheliste jõupingutuste kõrval kasvuhoonegaaside (KHG) emissiooni vähendamiseks peavad vastavalt Pariisi kokkuleppele ka riigid sellesse oluliselt panustama.
Link riikide seadusandluse analüüsidele:
Legal regulatory framework of peatland exploitation, draining and restoration in Poland
Legal regulatory framework of peatland exploitation, draining and restoration in Germany
Legal regulatory framework of peatland exploitation, draining and restoration in Latvia
Legal regulatory framework of peatland exploitation, draining and restoration in Estonia
Legal regulatory framework of peatland exploitation, draining and restoration in Lithuania