Zeichenfläche 1binocularsZeichenfläche 1_bogZeichenfläche 1bookZeichenfläche 1_cameraZeichenfläche 1_chartZeichenfläche 1_compassZeichenfläche 1_daylightZeichenfläche 1_dokumentationZeichenfläche 1_dokumentsZeichenfläche 1_fishZeichenfläche 1_flyerZeichenfläche 1_forestZeichenfläche 1_frogZeichenfläche 1_heronZeichenfläche 1_hourglassZeichenfläche 1_mapZeichenfläche 1_meetingZeichenfläche 1_rulerZeichenfläche 1_shovelZeichenfläche 1_speedometerZeichenfläche 1_swampZeichenfläche 1_temperatureZeichenfläche 1_timelineZeichenfläche 1_timerZeichenfläche 1_waterZeichenfläche 1_wave

Iseloomustus

TURBAALADE TAASTAMINE LÄTIS

Suurus: 248 hektarit
Kaitserežiim: NATURA 2000, Looduspark, Rahvusvahelise tähtsusega linnuala, Ramsari ala
Elupaigatüübid: liigirikkad madalsood (7230), lääne mõõkrohu (Cladium mariscus) ja raudtarna koosluste (Caricion davallianae) liikidega lubjarikkad madalsood (7210*), siirde- ja õõtsiksood (7140), looduslikus seisundis rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120).
Kliima: parasvööndi kliima
Temperatuurid: Ø jaanuar: -2°C, Ø juuli: 18°C
Sademed: Ø 500-800 mm/aastas

Projektiala

Läti projektiala katab kokku 248 hektarit ja on jagatud kolme ala vahel. Projekti täitmisel osaleb kolm partnerit: ehitusfirma E Buvvadiba LTD, ELM Media Foundation, Engure järve looduspark ja Läti Ülikool.

Taastamismeetmed

Veetase tuleb tõsta paisude rajamisega. See võimaldab turbal veega küllastuda ja tüüpilisel rabataimestikul areneda, mis on turba moodustumise eelduseks.

Projektialad

Augstroze looduskaitseala

Projektiala Augstroze looduskaitseala on 95 hektari suurune. Seal on esindatud neli NATURA 2000 kasvukohatüüpi: looduslikus seisundis rabad, rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad, siirde- ja õõtsiksood ning nokkheinakooslused (Rhynchosporion) turvastunud nõgudes. Looduslikes sookooslustes kasvavad huulheinad (Drosera sp.), jõhvikas (Oxycoccus), turbasamblad (Sphagnum sp.) jt. Kuivenduse mõjul on taimestik osaliselt asendunud kuivalembesemaga.

Raba Augstroze looduskaitsealal
Raba Augstroze looduskaitsealal. Foto: Liga Strazdina.
Sügavad kraavid kuivendavad sood. Foto: Olgerts Aleksans.

Engure järve looduspark

Teine projektiala on Engure järve looduspargis, mis paikneb Balti mere kaldal ja katab 19,8 hektarit. Madal järv on pesitsus- ja peatuspaik paljudele rändlindudele nagu rukkirääk (Crex crex), väikehuik (Porzana parva), kes sõltub niitude olemasolust, hüüp (Botaurus stellaris) ja suur-laukhani (Anser albifrons). Soolasele mereveele üleminekualadel leiavad toonekured ja veelinnud oma pesitsus- ja puhkepaigad. Ümbritsevad niidud on karjatatud. Engure järve looduspargis kasvab palju haruldasi taimeliike, nende hulgas 22 liiki käpalisi Läti 32 käpaliseliigist. Projektiala moodustab 1,5 km pikkune ja 2,5-3 km laiune kaldavöönd järve ja Riia lahe vahel.

Iseloomulikud elupaigad on liigirikkad madalsood, lääne mõõkrohu (Cladium mariscus) ja raudtarna (Carex davalliana) koosluste (Caricion davallianae) liikidega lubjarikkad madalsood ning siirde- ja õõtsiksood. Kuivendamise mõjul on hakanud kasvama puud ja põõsad asendades haruldasi sooliike. Looduspargi majandamiskava valmis 2011.

 

Vaade järjest enam kinni kasvavale liigirikkale madalsoole projektialal Engure järve looduspargis. Foto: Mara Pakalne.
Primula farinosa
Pääsusilm (Primula farinosa) kasvab lubjarikkal niiskel mullal ja madalsoodes. Foto: Mara Pakalne.

Baltezers sookaitseala

Kolmandal Läti projektialal Baltezers sookaitsealal (133 hektarit) on ligikaudu 5000 aasta vanuse turbakihiga sood ja järv. Kraavid kaevati juba enne Teist maailmasõda, mil turvast kaevandati käsitsi.

Siirde- ja õõtsiksood on ainsaks kasvukohaks haruldastele orhideeliikidele ja ka ainus koht, kus Kurzeme piirkonnas kasvab kolmeõiene madar (Galium triflorum). Kuival turbapinnal vähendab tugev puu- ja põõsakasv nende veevarustust veelgi, nii et orhideepopulatsioon väheneb. Majandamiskava on koostatud aastateks 2005-2015, mida tuleb alal rakendada.

Siirde- ja õõtsiksood projektialal Baltezersi sookaitsealal. Foto: Liga Strazdina.
Kuivenduskraavid projektialal
Kuivenduskraavid projektialal. Foto: Olgerts Aleksans.

Turbaalad & inimene

Sood katavad Lätis ligikaudu 4,9 protsenti maast ning sealsetest elupaikadest ja liikidest on paljud haruldased ja looduskaitse all, nagu käpalised ja tarnad (5), mille eluspüsimine sõltub nende kasvukohade kaitsest. Soode järjest ulatuslikumast kasutamisest on ohustatud soodega seotud linnud, nt teder (Tetrao tetrix), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola) ja teised liigid (4).

Sootüübid

Lätis on suur soode mitmekesisus: liigirikkad ja lubjarikkad madalsood esinevad laguunides. Rabad on laialt levinud kogu maal. Kujult on Läti rabad platoolaadsed, enamasti keskelt lagedad ja servadest metsastunud.

Mikroreljeef

Mikroreljeefi moodustavad kuivad mättad ja märjad lohud või lahtine veepind, turba tüsedus Läti rabades on keskmiselt kuus meetrit (4). Siirdesood moodustavad väikese osa Läti soodest, kuid on enim kuivendusest mõjutatud (1).

Turbaalade kasutamine

Lätis algas soode kuivendamine 17. sajandil. 18. sajandil kasutati turvast kütteks, põldudel kasvusubstraadina ja laudas allapanuna. Soid kuivendati ka selleks, et laiendada metsamaad. Kõige ulatuslikumalt kuivendati 1960.-1980. aastatel (1).

Tänapäeval on vaja suuri jõupingutusi, et hoida korras vanu kraave (120 000 kilomeetrit kraave ja kanaleid, 950 000 kilomeetrit kuivendustorusid, 50 poldri pumbasüsteeme (2); tänapäeval kõik kuivendussüsteemid enam ei tööta.

Turba kasutamine tänapäeval

Läti on tuntud turbakaevandusmaa. 1965. aastal oli kaevandusmaht maksimaalne – 7,2 miljonit tonni. Hiljem kaevandusmahud kahanesid (1995 – ligikaudu 0,6 miljonit tonni), hiljem on see kõikunud 0,6 ja 1,2 miljoni tonni vahel aasta kohta (3). Turvast eksporditakse peamiselt Saksamaale (ligikaudu 261 000 miljonit tonni), Itaaliasse (ligikaudu 200 200 miljonit tonni) ja Belgiasse (ligikaudu 134 900 miljonit tonni) (3).

Turbaalad & kasvuhoonegaasid

Kuivendamine

Läti soode kuivendamine sootüüpide kaupa; Barthelmes et al. (2015) järgi.

Tänaseks on 63% Läti soodest kuivendatud, kokku 377,5×10³ hektarit; kuivendatud rabade ja madalsoode protsendiline osa on ühesuurune (1).

Süsiniku tasakaal & turba kasutamine

Läti soode kuivendamine sootüüpide kaupa; Barthelmes et al. (2015) järgi.

Lätis on kuivendatud 64 protsenti rabadest, 58 protsenti madalsoodest ja 79 protsenti siirdesoodest. Selline kõrge kuivendatud turbaalade esinemine on aluseks summaarsele emissioonile umbes 3,6 megatonni CO2 aastas (1). Kuivendamisest mõjutatud metsadest, rohumaadelt, põldudelt ja turba kaevandamisest tulenev emissioon on ligikaudu 13,5 megatonni CO2 aastas. Seega lisandub soodest kogu riigi poolt toodetud CO2 emissioonile veel 180% (1).

Meeskond

  • Mara Pakalne - Mire Expert for Latvia

    Mara Pakalne

    Mara Pakalne on rahvuslik projektijuht ja sooekspert.
  • Olgerts Aleksans

  • Gunta Sirma - Finanzen

    Gunta Sirma

    Gunta Sirma on Läti meeskonna finantsist.
  • Krisjans Libauers koordiniert die Feldarbeit

    Krisjanis Libauers

    Krisjanis Libauers koordineerib välitöid ja kasvuhoonegaaside mõõtmisi.
  • Moorexpertin Liga Strazdina

    Liga Strazdina

    Sooeksperdina toetab Liga Strazdina Läti meeskonda.
  • Sandra Ikauniece Koordinator

    Sandra Ikauniece

    Sandra Ikauniece koordineerib majandamisplaani koostamist.
  • Agris Teivens

    Agris Teivens on hüdrotehnik firmast E-Būvvadība LTD.
  • Robert Silins - Engure See Nationalpark Koordinator.

    Roberts Silins

    Roberts Silins esind projekti partnerit Engure järve loodusparki.
  • Valters Kinna

    Valters Kinna töötab asutuses Foundation ELM Media ja vastutab projekti dokumentaalfilmi valmimise eest.
  • Agnese Priede

    Agnese Priede on sooelupaikade ekspert ja PR-spetsialist.

Partner & kaasfinantseerija

Läti Ülikoolil, mis on asutatud 1919. aastal, on tihe rahvusvahelise koostöö. ERASMUS programmi kaudu on ülikoolil üle 500 koostöökokkuleppe. Alates 2010. aastast on ülikool osalenud kahes LIFE projektis: „Rabad“ (2010-2013) ja „Märgalad“ (2013-2017).

Ehituskompanii E Buvvadiba LTD on juba töötanud LIFE projektis j taastanud rabasid Lätis. Kuivendussüsteemidele tammide ehitamisega on nad osalenud seitsme projektiala loodusliku veerežiimi taastamisel.

ELM Media Foundation loodi 2007. aastal eesmärgiga pöörata tähelepanu keskkonna- ja sotsiaalsetele probleemidele nende dokumenteerimisega ja fotode tegemisega. Loodusväärtusi ja ökosüsteemide kaitse küsimusi on tutvustatud paljudele sihtgruppidele. Nad on olnud juba seitsme LIFE projekti partnerid.

Engure järve rahvuspargi fond (LENPF) loodi 1998. aastal valitsusvälise organisatsioonina. Sellest ajast saadik on fond viinud rahvuspargis läbi 15 looduse kaitse ja elupaikade taastamise projekti. Eelmise LIFE projekti kontekstis LENPF taastati rahvuspargi rannaniidud.

Läti Keskkonnakaitse Fondi administratsioon toetab projekti finantsiliselt.

Galerii

Kirjandus

  1. Barthelmes, A., Couwenberg, J., Risager, M. Tegetmeyer, C. & Joosten, H. (2015): Peatlands and Climate in a Ramsar context. A Nordic-Baltic Perspective. Copenhagen.
  2. Grikitis, E. (o. J.): Latvian drainage plans for 2020. State company „Agriculture Ministry Real Estate“, Head of Drainage Department. [status: 17.01.2017]
  3. Krigere, I. (2016): Peat Production in Latvia in the period 2015-2016. Latvian Peat Producers Association. 16th Baltic Peat Producers Forum, Lithuania. [status: 17.01.2017]
  1. Pakalne M. & Aleksāns O. (2015). Latvia. In: Joosten, H., Tanneberger, F. & Moen, A. (eds.), Mires and peatlands of Europe: Status, distribution, and nature conservation. Schweizerbart Science Publishers, Stuttgart.
  2. Pakalne, M. & Strazdiņa, L. (2013): Raised bog management for the biological diversity conservation in Latvia. Published as a part of EC LIFE+ Project “Restoration of Raised Bog Habitat in the Especially Protected Nature Areas of Latvia”, Riga.