Zeichenfläche 1binocularsZeichenfläche 1_bogZeichenfläche 1bookZeichenfläche 1_cameraZeichenfläche 1_chartZeichenfläche 1_compassZeichenfläche 1_daylightZeichenfläche 1_dokumentationZeichenfläche 1_dokumentsZeichenfläche 1_fishZeichenfläche 1_flyerZeichenfläche 1_forestZeichenfläche 1_frogZeichenfläche 1_heronZeichenfläche 1_hourglassZeichenfläche 1_mapZeichenfläche 1_meetingZeichenfläche 1_rulerZeichenfläche 1_shovelZeichenfläche 1_speedometerZeichenfläche 1_swampZeichenfläche 1_temperatureZeichenfläche 1_timelineZeichenfläche 1_timerZeichenfläche 1_waterZeichenfläche 1_wave

Poola

Home / Life Peat Restore / Poola

Iseloomustus

TURBAALADE TAASTAMINE POOLAS

Suurus: 1350 hektarit
Kaitserežiim: NATURA 2000, UNESCO MAB Biosfääri kaitseala, Ramsari ala, Rahvusvaheline linnuala (IBA)
Elupaigatüübid: soometsad (91D0*), looduslikus seisundis rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120)
Kliima: Parasvöötme kliima
Temperatuurid: Ø jaanuar: -2,8°C, Ø juuli: 19°C
Sademed: Ø 652 mm/aastas

PROJEKTIALAD

Kõik projektialad, mis kokku katavad 1350 ha, asuvad Slowinski Rahvuspargis. Kohalik partner, Klubi Przyrodników, viib läbi projekti juhtimise ja rakendamisega seotud tööd. Projektialal olevad elupaigad rikutud kuid taastumisvõimelised rabad, puissood ja looduslikus seisundis rabad on kuivendatud ja neilt on kaevandatud turvast. Projektialal on kolm taastamispiirkonda: puissood Kluki (A) ja Cieminskie Błota (B), kus kasvavad kask ja mänd ning tugevast kuivendamisest mõjutatud degradeerunud Wielkie Bloto raba (C), kus on kaevandatud turvast (vt kaart).

Taastamismeetmed

Üks projekti eesmärke on taastada soodes looduslik veerežiim. Selleks rajatakse 214 puu- ja turbatammi. Selle järel saab sootaimestik hakata kasvama ja turbateke taastuda. Edaspidi eemaldatakse praegune taimestik. Osa projektialadelt võetakse maha puud ja põõsad, soodustades sellega ökosüsteemis kõrgema veetaseme püsimist. Maha võetud puid kasutatakse tammide rajamiseks, nii et ka nende puidus akumuleerunud süsinik jääb kohapeale alles.

Turbaalad & inimtegevus

Sood levivad peamiselt Poola põhja- ja keskosas ja katavad neli protsenti maa pinnast. 92 protsenti soodest on madalsood, mis levivad peamiselt Poola keskosa tasandikulisel alal. Rabad ja siirdesood katavad neli või pigem kolm protsenti maast (6).

Turbaalade kasutamine

Pärast Teist maailmasõda kasutati turvast kütteks (10). 1960.-1970. aastatel jõudis turbaalade kuivendamine oma maksimumi (7), samal ajal kütteturba kasutamine vähenes. Tänapäeval on suur nõudmine aiandus- ja põllumajandusturba järele (10).

Turba kasutamine tänapäeval

Poolas on kuivendatud 84 protsenti soodest. 202 000 hektaril, mis moodustab 16 protsenti, on sood seni soodsas seisundis ja turvas akumuleerub (2,6). Kolm neljandikku Poola soodest kasutatakse rohumaadena, üks kolmandik on metsastunud (1). Ligikaudu 3 300 hektaril kaevandatakse turvast. Põllumajanduslik kasutamine on tänapäeval pigem juhuslik (9).

Turbaalad & kasvuhoonegaasid

Kuivendamine

Ligikaudu 84 protsenti Poola soodest on degradeerunud (2).

Süsiniku tasakaal & turba kasutamine

Poola summaarne CO2 emissioon (Joosten 2010, Fourth National Communication under the UN FCCC järgi). LULUCF = Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus.

Aastase emissiooniga ligikaudu 23,5 megatonni CO2 on Poola globaalses skaalas 11. kohal Saksamaa järel (4). Ühe hektari kuivendatud turbaala kohta emiteeritakse 0,75 tonni of CO2 (5).

Meeskond

  • Pawel Pawlaczyk

    Rahvuslik koordinaator Pawel Pawlaczyk on naturalist (hariduselt metsnik, ka uurimiskogemustega botaanikas), 25 aastase kogemusega metsade, vee ja märgalade kaitsmisel.

  • Magdalena Makles

    Magdalena Makles on spetsialist riigihangete alal, EL projektide rahastamistingimuste ja projektide majandamise alal. Ta on hariduselt bioloog, huvidelt naturalist.

  • Katarzyna Bociąg

    Dr Katarzyna Bociąg, taimeökoloog ja hüdroloog on aastatepikkuse akadeemilise kogemusega. Olles töötanud pikka aega looduskaitses tegeles ta vee- ja märgalaökosüsteemide probleemide lahendamisega. Alates 2010. aastast juhatab laborit “Pro Natura Pro Homini”. Projektis on ta sooekspert.

  • Krzysztof Gos

    Dr Krzysztof Gos töötab botaanikuna ja taimeökoloogina Gdanski Ülikoolis. Spetsialist brüoloogias ja hea sootaimestiku tundja, samuti asjatundja vee- ja märgalaökosüsteemide kaitse alal. Põhitööna tegeleb kaitsealadele kaitsesoovituste ja –meetmete väljatöötamisega. Projektis osaleb keskkonnainspektorina.

  • Izabela Chlost

    Dr Izabela Chlost on maateaduste doktor ja on spetsialiseerunud hüdroloogiale. Töötab Gdanski Ülikooli Hüdroloogiainstituudis. Teaduslikud huvid on seotud veeökosüsteemide kaitsega. Projektis osaleb hüdroloogiliste mõõtmiste assistendina.

  • Roman Cieśliński

    Dr Roman Cieśliński on Gdanski ülikooli õppejõud ja Hüdroloogia osakonna juhataja. Tema teaduslikud huvid on seotud veekogude servaaladel toimuvate hüdrokeemiliste protsessidega ning inimmõjuga keskkonnale. Ta on ligikaudu 250 teadusliku ja populaarteadusliku kirjutise autor ja on osalenud ligi 40 uurimisprojektis. Käesolevas projektis tegeleb hüdroloogilise monitooringuga ja tulemuste interpreteerimisega.

  • Jolanta Kujawa-Pawlaczyk

    Dr Jolanta Kujawa–Pawlaczyki doktoritöö Poznani Ülikoolis valmis soontaimede floora alal. Huvialaks on märgade kasvukohtade taimestik. Mitmete turbaalade taimestikku ja selle kaitset käsitlevate artiklite autor. Huvide hulgas on veel reisimine ja loodusfotograafia. Projektis osaleb ta turba stratigraafia eksperdina.

Partner & kaasfinantseerija

Klub Przyrodników (Poola naturalistide klubi) on looduskaitsega tegelev vabatahtlik organisatsioon. Klubi tegevuses on oluline osa komplekssetel looduskaitse programmidel. Muuhulgas on klubi ehitanud ligikaudu 1000 tammi ja taastanud veerežiimi umbes 10 000 hektaril sooalal. Klubi on kogenud LIFE programmide täitja ja juhtija – on koordineerinud kahte ja praegu on täitmisel kaks programmi.

Üks kaasfinantseerija on Keskkonnakaitse ja veemajandamise regionaalne fond ja teine on.

Balti mere sihtasutus.

Galerii

Kirjandus

  1. Bragg, O. & Lindsay, R. (Eds.) (2003): Strategy and Action Plan for Mire
  2. Cris, R. Buckmaster, S. Bain, C. Reed, M. (Eds) (2014): Global Peatland Restoration demonstrating SUCCESS. IUCN UK National Committee Peatland Programme, Edinburgh. [status: 17.01.2017]
  3. Fourth National Communication under the UN FCCC: in Worldbank (o.J.): Polands Greenhouse gas emissions. [status 19.01.2017].
  4. Joosten, H. (2010): The Global Peatland CO2 Picture. Peatland status and drainage related emissions in all countries of the world. Wetlands International, Greifswald.
  5. Joosten, H. (2011): The Global Peatland CO2 Picture. In: Tanneberger, F. & Wichtmann, W. (2011): Carbon credits from peatland rewetting. Climate – biodiversity – land use. Science, policy, implementation and recommendations of a pilot project in Belarus. Stuttgart. S. 20-30.
  1. Joosten, H., Tapio-Biström, M.-L., Tol, S. (Eds.) (2012): Peatlands – guidance for climate change mitigation through conservation, rehabilitation and sustainable use. Mitigation of climate change in agriculture series 5, publishes by the Food and Agriculture Organization of the United Nations and Wetland International, Rome.
  2. Niewiarowski, W. & Kot, Ł. (2011): Delimitation and characteristics of natural landscapes of the Chełmno-Dobrzyń Lakeland, Urszulewo Plain and the neighbouring Vistula and Drwęca Valleys. Geographia Polonica 84(1): 33–59.
  3. Peatland Conservation in Central Europe. Wetlands International, Wageningen, The Netherlands. vi + 94 pp.
  4. Wichtmann, W., Schröder, C., Joosten, H. (Hrsg.) (2016): Paludikultur – Bewirtschaftung nasser Moore. Klimaschutz, Biodiversität, regionale Wertschöpfung.
  5. World Energy Council (2013): World Energy Resources: Peat. [status: 24.01.2017]