Kõigis projektis osalevates riikides – Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Saksamaal on kasvuhoonegaaside (KHG) emissiooni mõõtmine käima läinud. Sel suvel käis NABU rahvuslik koordinaator Andreas Herrmann Eestis ja Lätis konsulteerimas ja üle vaatamas KHG mõõtmise väljakuid ning jälgis mõõtmisprotsessi /https://life-peat-restore.eu/en/greenhouse-gas-monitoring-stations-installed-project-areas-latvia/.
KHG mõõtmisi tehakse kolme aasta jooksul (2018-2020) vegetatsiooniperioodi algusest kuni lõpuni igal kuul. Projektialadel, kus KHG andmeid kogutakse, on erinevat tüüpi turbamaad, ulatudes looduslikest soodest kuni vanade freesturbaväljadeni.
Mõõtmisalad
Saksamaal mõõdetakse KHG kuivendatud soometsas Biesenthaler Beckenis, Poolas siirdesoos Slowinski Rahvuspargis ja Leedus Augštumala soo freesväljal. Eestis ja Lätis mõõdetakse KHG erinevates sootüüpides; Eestis paiknevad mõõtmisväljakud madalsoos ja siirdesoos ning madalsoo- ja kõdusoometsas.
Kasvuhoonegaaside emissiooni otsene mõõtmine ja kaudne hindamine
LIFE Peat Restore projekti raames viiakse projektialadel erinevat tüüpi turbamaadel läbi otseseid KHG mõõtmisi. Otseste mõõtmiste kõrval on Greifswaldi Ülikoolis välja töötatud kaudne lähenemisviis, nn GEST lähenemine. Selle kohaselt hinnatakse KHG emissioone ja globaalse soojenemise potentsiaali taimkattetüübi ja veetaseme näitajate põhjal kombineeritud GEST tüüpide järgi /https://life-peat-restore.eu/en/greenhouse-gas-monitoring-stations-installed-project-areas-latvia/, See on kiire ja odav viis KHG emissioonide hindamiseks.
2017. ja 2018. a on projekti Life Peat Restore raames tehtud proovialadel detailsed taimkatte analüüsid, mida kasutati projektialade taimestiku kaardistamseks,
Projekti Life Peat Restore taastamisaladel tehtud taimkatte kirjelduste ja GEST kataloogis esitatud kirjelduste järgi eristati taastamisaladel GEST tüübid. Kuigi GEST on suhteliselt uus lähenemine, on praeguseks koostatud võrdlemisi mahukas GEST kataloog. Paljudele taimkattetüüpidele, nt liigirikastele madalsoodele, GEST tüübid puuduvad, samuti on mitmete teiste tüüpide puhul KHG emissioonide suurus esitatud väga väheste mõõtmiste põhjal ja need ei pruugi olla üldisedmalt kasutatavad. Ka selles osas on Peat Restore raames kogutav andmestik väärtuslik lisand GEST kataloogi täpsustamiseks.
Projekti lõpus 2021. aastal hinnatakse, kui palju on taastamismeetmed vähendanud KHG emissioone erinevat tüüpi turbamaadel. Neid andmeid saab kasutada hindamaks soode taastamise mõju KHG bilansi muutumisele.
Projekti tulemused võimaldavad võrrelda otseste mõõtmiste ja GESTi abil kaudse hindamise tulemusi. Projekti Life Peat Restore kõige tähtsam eesmärk on taastamistegevustega vähendada kuivendatud turbaaladel tulevat KHG emissiooni. Mõlema, nii otsese kui kaudse hindamisviisi rakendamine aitab saada selgemat pilti turbamaade osa kohta KHG bilansis ja hinnata ka taastamistegevuste tulemusel.
Peat Restore projekt Pariisi kliimalepete kontekstis
2015. aasta Pariisi kliimakonverentsil leppisid 200 maailma riiki KHG heitmete vähendamises selleks, et hoida tagasi Maa temperatuuri majandustegevusest pärineva atmosfääri saaste mõjul. Selle saavutamiseks on riigid võtnud kohustuse vähendada KHG heitmeid ja arendama ulatuslikke kliimapoliitika strateegiaid. Meetmete rakendamisel minnakse viieaastaste tsüklite kaupa järjest rangematele sihttasemetele. Eesti kliimapoliitika põhialused on koostanud Keskkonnaministeerium /https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf/
LIFE Peat Restore annab omapoolse panuse nendesse jõupingutustesse erinevates maades ja eri turbamaa tüüpidel ühesuguse metoodikaga kogutud KHG emissioonide andmestikuga ja taastamistegevuste mõju uurimisega emissioonide muutumisse. Projekti tulemuste põhjal saab anda teaduslikult põhjendatud soovitusi poliitika kujundajatele. Soode kaitse ja taastamine peab olema rahvuslike kliimastrateegiate sisuline osa, mis aitab täita Pariisi kliimaleppeid.