Möödunud nädalal alustasime Suursoo projektialal turbalasundi uuringuid georadari abil. Georadar on geofüüsikas kasutatav kõrgtehnoloogiline aparatuur, kus raadiolainete impulsside abil kuvatakse pilt pinnase siseehitusest. Teisisõnu, radar võimaldab näha maa sisse. Soode turbalasundeis eristub selgelt piir turba ja mineraalse lamami vahel ehk saab teada turbakihi paksuse, samuti eristuvad erineva veesisaldusega ja erineva lagunemisastme ning botaanilise koostisega kihid. Näha on ka turbas olevad kännud ja lasundi põhjakihis olevad rahnud.

Georadari eeliseks lasundi puurimise ees on efektiivsus ja andmestiku pidevus. Radariga saadud andmete tõlgendamine nõuab aga spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi. Meie radarieksperdiks on suurte kogemustega TLÜ Ökoloogia Keskuse vanemteadur Hannes Tõnisson. Kuna georadar on suhteliselt raske, siis kasutame selle vedamiseks 8-rattalist maastikusõidukit.

Georadari uuringud Suursoo veerežiimi taastamise alal võimaldavad saada ülevaatlikuma pildi taastamisala geoloogilisest ehitusest ja arengust ning paremini ennustada veerežiimi taastamise järel toimuma hakkavaid protsesse. Me kasutame kahte antenni – ühe (300 MHz) antenni abil näeme selgelt ülemise kuni 2 m turba omadusi ja teise, 70 MHz antenni abil sügavama turba omadusi. 

Joonis näitab 70 MHz antenniga saadud tulemusi (turba ülemise osa pilt on väikese täpsusega). Mineraalne soopõhi on väga tasane. Nooltega on näidatud lasundis olevad erinevate omadustega turbakihid.