Rahvusvaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) on ÜRO egiidi all tegutsev valitsustevaheline teaduslik organisatsioon, mis hõlmab 195 riigi teadlasi. 2.-6. augustil 2019. a Genfis toimunud IPCC 50. sessioonil kinnitati kliimamuutusi käsitlev eriraport pealkirjaga „Kliimamuutus ja maa: IPCC eriraport kliimamuutuste, kõrbestumise, säästva maakasutuse, toiduainetega kindlustatuse ja kasvuhoonegaaside voogude kohta maismaa ökosüsteemides“. Selle lühivariant on mõeldud poliitikakujundajatele. Põhjalik, üle 300 lk raporti täistekst selgitab kliimamuutuste põhjusi ja nende leevendamise võimalusi.
See raport kutsub kiiresti tegutsema atmosfääri süsinikusisalduse vähendamiseks, et hoida ära globaalsest soojenemisest tingitud loodusõnnetuste – tormisuse, äärmuslike kuumade või hoopis külmade ilmade, suurte sadude või hoopis kõrbestumise suurenemist.
Kuigi „me elame kliimamuutuste ohu suhtes võrdlemisi heas piirkonnas“, nagu ütles Eesti poolt IPCC eriraportile alla kirjutanud Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, peame ometi silmas pidama, et kliimamuutused ei ole lokaalne probleem – kõrbestumine kuskil maailmanurgas sunnib sealsed rahvad rändama parematesse piirkondadesse, liikide massiline väljasuremine, kuivusest soodustatud ulatuslikud tulekahjud rikuvad ökosüsteemide tasakaalu, mõjutades meid kõiki.
Aruandes hinnatakse maakasutusega (metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalade ja asulate) tekitatud heitkoguste mõju. Aastatel 2007–2016 moodustasid maakasutusest tulenevad heitkogused moodustasid 23%. inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitest.
Looduslikel soodel on olnud oluline osa elamiskõlbliku atmosfääri kujunemisel, vähendades atmosfääri süsinikusisaldust ja ladustades seda turba koostises; see on toimunud kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid.
Süsiniku aineringest väljaviimine (turbateke) on pikaajaline tõhus atmosfääri koostise reguleerija. Soode taastamine rikutud veerežiimiga turbaaladel on kahtlemata tõhus atmosfääri süsinikusisalduse vähendamise meede, mis annab ka mõõdetavaid tulemusi. Taastatud sooökosüsteemid pakuvad mitmeid ökosüsteemiteenuseid ja täidavad looduslikele soodele omaseid funktsioone.
Selle kõrval on praeguses kriitilises olukorras, kus kliimamuutused üha kiirenevad, vajalik ette võtta ka muid meetmeid, mis hõlmavad igapäevase käitumise ja elamisviisi ning tootmise ümberkohandamist, nagu saastava transpordi kasutamise vähendamine, saastava tootmise asendamine nutikama ja energiatõhusamaga, uute agrotehniliste võtete kasutamine, jäätmete tekke vähendamine jm. Tõhusa kiire meetmena toodi rapotis välja eesmärk metsade pindala laiendamiseks, et puude kasvades saaks rohkem süsinikku seotud puude biomassi. See toimib muidugi vaid juhul, kui puitu säilitatakse pikaajaliselt (ehitistena, mööblina jne.) Sood seevastu toimivad süsiniku ladustamisel sadu ja tuhandeid aastaid.
IPCC eriraportis rõhutatakse, et KHG emissiooni vähendamisega on kiire, edasine õhutemperatuuri tõus võib probleeme eskaleerida ja muutuste peatamine ei pruugi enam võimalik olla. Kliima jätkuval soojenemisel võimalused midagi ette võtta vähenevad. Nt väheneb kõrgematel temperatuuridel muldade võime süsinikku siduda. See võib põhjustada uusi majanduslikke probleeme. sealhulgas põllumajanduse ja leviala produktiivsuse kiire langus, igikeltsa degradeerumine ja turbaalade uuesti niisutamise raskused.”
Meie projekti LIFE Peat Restore tegevus soode taastamisel rikutud režiimiga turbamaadel on otseselt seotud nende kliimaprobleemide leevendamisega, mida eriraport rõhutab. Projekti lõpptulemusena peab üle 5 300 hektari praegusi rikutud veerežiimiga turbamaid hakkama toimima atmosfääri süsinikusisalduse vähendajana, kui tingimused soode arenguks (turbatekkeks sootaimede vahendusel) on taastatud. Need alad peavad muutuma süsiniku emiteerijatest süsiniku sidujateks, andes oma panuse kliimamuutuste leevendamiseks.
Samal teemal veel:
Turba koht on soos https://life-peat-restore.eu/ee/wp-content/uploads/sites/8/2018/05/turba-koht-on-soos-2.pdf
Kümme põhjust taastada Eesti soid http://www.tlu.ee/public/sood/