ÜRO ÖKOSÜSTEEMIDE TAASTAMISE AASTAKÜMME: LIFE PEAT RESTORE KOOS NELJA ELi RAHASTATUD PROJEKTIGA KOOSTAS INFOKOGUMIKU, MIS JUHIB TÄHELEPANU SOODE TAASTAMISE JÄRGMISTELE SAMMUDELE
Terves Euroopas soid palju ekspluateeritud – nad on muudetud metsa- või põllumaaks või on turbast tühjaks kaevatud. ÜRO elupaikade taastamise aastakümnesse astudes on oluline tagada, et tulevikus oleksid sood kaitstud, taastatud ja jätkusuutlikult majandatud. Maal on soodel oluline osa atmosfääri süsiniku sisalduse vähendamisel, bioloogilise mitmekesisuse tagamisel ja kliimamuutuste leevendamisel.
2020. aasta septembris Rios toimunud ÜRO Bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumise järgselt kuulutati välja ökosüsteemide taastamise aastakümme – meetmete kogum, millega aidatakse parandada nii maa- kui mereökosüsteemide seisundit, mis aitaks meid välja praegusest keskkonnakriiside puntrast.
Ökosüsteemide taastamise aastakümne alguse tähistamiseks on viis EL poolt rahastatud Loode-Euroopa, Põhjamere ja Balti mere piirkonna projekti (LIFE Peat Restore, Interreg’i Carbon Connects, Care-Peat, DESIRE and CANAPE) on koos avaldanud infokogumiku “Peatlands across Europe: Innovation and Inspiration” (e.k. “Turbamaad üle Euroopa: innovatsioon ja inspiratsioon”). Selles tutvustatakse projektides katsetatud soode taastamise ja säästliku majandamise tehnikaid, tehnoloogiaid ja tegevusmudeleid. Tutvustatakse projektides kasutatud erinevaid soode taastamise meetodeid, on kirjeldatud saadud õppetunde ja antud edasi sõnumeid tulevastele soode taastajatele ja otsuste tegijatele. Ehkki erinevates projektides on soode seisundi parandamiseks kasutatud erinevaid võtteid, on nende kõigi eesmärk olnud soode seisundi parandamine.
Selleks et üldse oleks võimalik soo taastamist ette võtta, on vajalik mitmekülgne koostöö kõigi asjassepuutuvate isikute ja asutuste kogukondade, ekspertide, looduskaitseliste ja riiklike institutsioonide, ametnike, rahvaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.
Praeguseks on soode taastamisega tegeldud juba paar aastakümmet ja teadmisi ning praktilisi kogemusi on juba üsna palju nii soode kaitse, majandamise kui taastamisviiside projekteerimise ja praktiliste taastamistööde meetodite kohta. Vaatamata sellele on igal konkreetsel juhul vaja leida parim viis ning uutes oludes kasutade ka uusi taastamismeetodeid. Peame rakendama olemasolevaid teadmisi, meetodeid ja tehnikaid kuid samas ei tohi ka ära unustada kohalikku omapära ja teadmisi.
Suuremate taastamisprojektide läbiviimiseks on vajalik ka suurem rahastus ja põhjalikum olukorra hinnang, mis võimaldab teha taastamistöid nii, et saadud tulemus oleks püsiv. Soodega seoses on teadmised kohati endiselt lünklikud ja teadusuuringute rahastamine kasin – nii soode osa kohta üleujutuste leevendamisel, vee kvaliteedi kujunemisel ja vee puhastamisel, kasvuhoonegaaside heitekoguste kujunemise ja selle seoste kohta kliimaga ja soo seisundiga.
On vaja palju rohkem neid, kes tunneksid soodega seotut ja hooliksid maailma imelistest soodest. Ehkki otsustajate ja ekspertide jaoks on võtmetähtsusega eesmärgiks tegevused, mis aitavad muuta rikutud soid tagasi tervislikeks süsinikku akumuleerivateks ökosüsteemideks, peaks rohkem tähsustatama ka seda rikkalikku ja turbal kasvavat pärandit, mis kipub meie asjatundmatu toimetamise tagajärjel kaduma.
Vaata väljaannet: “Peatlands across Europe: Innovation and Inspiration”!
