Projekti Life Peat Restore taastamisala moodustab suurema osa Suursoo – Leidisoo hoiualast suure soostiku idaservas. Hoiuala on moodustatud Lääne-Eestile tüüpilise ja inimtegevusest oluliselt mõjutamata soostiku ning haruldaste liikide kaitseks. See on ka osa Suursoo – Leidissoo linnu- ja loodusalast ning kuulub Natura 2000 alade võrgustikku. Tegelikkuses on ala kraavitatud ja üsna tugeva kuivenduse mõjuga.
Projekti Life Peat Restore täitmise käigus seirati 2018. aasta 2. ja 3. juunil projektialal pesitsevat linnustikku. Seire eesmärgiks oli selgitada välja, milliste elupaikade linnustik esineb endise lageda madalsoo alal, mida on mõjutanud pikaajaline kuivendus.
Seire viisid läbi Jaak Tammekänd, Meelis Leivits, Agu Leivits, Triin Leetmaa ja Renno Nellis vastavalt riikliku soolinnustiku seire metoodikale /http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/seireproj_ankeet_haudelindude_kooslused_sood.docx/.
Tervelt sooalalt (4247 ha) registreeriti kokku 1629 haudepaari 57 linnuliigist. Neist suuremat osa kohati metsas ja puissoos. Vaid 17% kohatud linnupaaridest pesitses lagesooaladel (2017 ha). Ka lagesoodel olid jällegi kõige arvukamad metsaliigid – metskiur, salu-lehelind ja metsvint. Kurvitsalistest esinesid vaid tikutaja (6 paari), metstilder (3 paari), ja metskurvits (2 paari).
Sõõrid kaardil tähistavad madalsoodele tüüpiliste haudelindude (tikutaja, põldlõoke, sookiur, rootsiitsitaja, kadakatäks, pruunselg-põõsalind, vööt-põõsalind, kõrkja-roolind, soo-roolind, võsa-ritsiklind, jõgi-ritsiklind, punaselg-õgija) levikut, heledad alad on lagedad madalsoo ja siirdesoo elupaigad.
Kaardilt on näha, et haudepaarid on levinud väga ebaühtlaselt paikadesse, mis on ka märjemad ja lagedamad. Osal neist on madalsoole omane kõrge veetase paremini säilinud, teistes on koprad veetaset tõstnud.
Lagedana säilinud sooalade haudelinnustik on iseloomulik tugevalt degradeerunud madalsoode ja siirdesoode linnukooslusele. Kogu projektialal aga pesitsevad valdavalt puudega seotud elupaikade linnud.
Linnustiku seire tulemused näitavad, et madalsoo ja siirdesoo elupaiku esineb tegelikult vaid ühel kuuendikul kõigist lagealadest ehk ca 340 hektaril; neistki on osa hiljuti kobraste abil parandatud.