Varem Läänemaa-Suursoos sookompleksi (üle 23 000 ha) idaosas autonoomse osana levinud ulatuslik liigirikas madalsoo (üle 3400 ha) kuivendati 1880ndatel. Selleks sirgendati ja süvendati käsitsi kaevamisega neli ala läbivat oja. 1930ndatel oli plaan hakata Ellamaa elektrijaama tarbeks ala põhja- ja lõunaosast turvast kaevandama. Poliitilistel põhjustel jäi see plaan katki kuid need piirkonnad jõuti siiski kuivendusvõrguga katta. Hiljem, 1960ndatel vanad kraavid lihtsalt süvendati. Mittetäieliku kuid pikaajalise kuivenduse tõttu on varasem avatud tarna ja pruuni sepsika domineerimisega madalsoo degenereerunud turbasamblaga ja männiga poolkuivendatud kuni tugeva kuivendusega kõdusoometsade kompleksiks.

Kõdusoomets mineraliseerunud ja kokkuvajunud turbaga kraavi kallastel taastamisala idaservas.

Meil oli kavas tõsta kraavide/ojade veetase üles ehitades sinna umbes 300 turbapaisu. Samal päeval kui Life Peat Restore ametlikult algas (01.07.2016), allkirjastas keskkonnaminister määruse „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” muutmise kohta, millega võeti kudemispaikade kaitse alla uued vooluveekogud. Selles loendis on ka kaks meie oja, mis tegelikult on kalade liikumiskoridorid ülesvoolu olevatesse kudemispaikadesse jõudmiseks.

Taastamisalale projekteeritud turbapaisude ja -tammide asukohad.

Sellega sattusime looduskaitselisse konflikti, kus ühel pool on kahjustatud ja osaliselt hävinud taastamisväärne liigirikas madalsoo, mille taastamine on seadusega määratud prioriteetseks ja teisel pool oht kalade kudemisrände teedele. Paraku annab seadus eelise lõhelistele keelates nn lõhejõgedes veetaset tõsta.

Poolteist aastat kestnud rasked arutelud ihtüoloogide-looduskaitsjatega lõppesid kompromissiga – kaks kraavi jääb paisutamata, selle asemel tulevad mõlemale poole kraave nendega paralleelsed tammid. Sel viisil ei jõua pinnaveed kraavideni ja ei voola kiiresti merre vaid jäävad kauemaks sohu. Kuna alal valdava tarnaturba hüdrauliline juhtivus on üsna madal, imendub pinnavesi kraavidesse aeglaselt läbi turbapinnase ning soo püsib märjem.

Läänemaa-Suursoo hüdroloogilise režiimi taastamise projekt valmis 2020. aasta jaanuari lõpuks. Pärast seda korraldati hange taastamistööde tegemiseks. 8. aprillil 2020 sõlmiti leping kuid taastamistööd saavad alata alles 16. juulist pärast linnurahu aja lõppu. Tööd on kavas lõpetada 15. veebruariks 2021.