Zeichenfläche 1binocularsZeichenfläche 1_bogZeichenfläche 1bookZeichenfläche 1_cameraZeichenfläche 1_chartZeichenfläche 1_compassZeichenfläche 1_daylightZeichenfläche 1_dokumentationZeichenfläche 1_dokumentsZeichenfläche 1_fishZeichenfläche 1_flyerZeichenfläche 1_forestZeichenfläche 1_frogZeichenfläche 1_heronZeichenfläche 1_hourglassZeichenfläche 1_mapZeichenfläche 1_meetingZeichenfläche 1_rulerZeichenfläche 1_shovelZeichenfläche 1_speedometerZeichenfläche 1_swampZeichenfläche 1_temperatureZeichenfläche 1_timelineZeichenfläche 1_timerZeichenfläche 1_waterZeichenfläche 1_wave

Saksamaa

Home / Life Peat Restore / Saksamaa

Iseloomustus

TURBAALADE TAASTAMINE BIESENTHALER BECKEN TAASTAMSIALAL

Suurus: 15,5 hektarit
Kaitserežiim: Looduskaitseala, NATURA 2000 ala
Elupaigatüübid: (kase-) soometsad (91D0*)
Kliima: Paraskliima
Temperatuurid: Ø jaanuar: -1°C, Ø juuli: 18°C
Sademed: Ø 789 mm/aastas

Projektialad

Projektiala paikneb Biesenthaler Becken looduskaitsealal, mis asub Berliinist kagus. 15,5 hektarit soometsa on kuivendatud lahtise kraavitusega, mille tõttu on turvas degradeerunud ja peale kasvanud soole ebatüüpiline männi- ja pöögimets.

Taastamismeetmed

Veetaseme tõstmiseks tuleb kraavid sulgeda paisudega. Edaspidi täidetakse kraavid degradeerunud turbaga ja mahasaetud puutüvedega. Osal kolmest projektialast blokeeritakse kraavide otsad ja täidetakse saviga

Turbaalad & kasvuhoonegaasid

Turbaalad

Allikas: Grosse-Bauckmann (1997) järgi.

Saksamaa põhja- ja kaguosa on eriti rikkalikud soode piirkonnad, enamasti on need madalsood. Rabasid leidub Alpide jalamil ja riigi loodeosas, need on tänapäeval hoitud ja sinna on loodud looduskaitseal (1).

Süsiniku tasakaal ja turba kasutamine

Saksamaa summaarne CO2 emissioon (Joosten 2010, Fourth National Communication under the UN FCCC järgi), LULUCF = Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus.

Saksamaa turbaalad emiteerivad aastas umbes 45 megatonni CO2-ekvivalenti. See vastab 5,4 protsendile kogu Saksamaa aastasest antropogeensete kasvuhoonegaaside emissioonist (5), kusjuures Saksamaa on globaalselt üks suuremaid CO2 emiteerijaid (3). Riikide järjestuses on Saksamaa kasvuhoonegaaside kogus 1 tonn CO2 hektari degradeerunud turbaala kohta Leedu järel üheksandal kohal (4).

Turbaalade kasutamine

Kesk-Euroopa soid kasutati kütteks juba Pronksiajal. Küttepuude vähesuse tõttu hakati Saksamaal turvast intensiivselt kaevandama 18. sajandil. Eriti hinnas oli turvas Põhja-Saksamaal, kus turvast kasutati ka põllumuldade väetamiseks. 19. sajandi lõpus algas intensiivne kraavide kaevamine ja maa kuivendamine põllumaade laiendamiseks. Pärast Teist maailmasõda võeti kasutusele iga viimane kui maatükk, see käis ka turbal olevate rohumaade ja põldude kohta. Kõige ulatuslikumalt kuivendati turbaalasid 1960. aastatel, mil atmosfääri vabanes eriti suur hulk kliimat mõjutavaid gaase (6).

Turbaalade praegune seisund

Tänapäeval on ligi 95% Saksamaa turbaaladest rikutud (1). Kuivendatud on põllumajanduse tarbeks (ligikaudu 86 protsenti), metsanduseks (ligikaudu 10 protsenti) ja turba kaevandamiseks.

Meeskond

  • Leticia Jurema

    Letícia Jurema on olnud mitmeid aastaid rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonide projektide koordinaator. Ta suudab olla advokaadiks ja konsultandiks keskkonnapoliitika alal. Ta on käesoleva projekti rahvusvaheline koordinaator ning tegeleb avaliku suhtlemise ja poliitikaga seotud probleemide vallas.

  • Andreas Herrmann

      Andreas Herrmannil on teaduskraad geoökoloogias. Ta on töötanud Berliini Humboldt’i Ülikoolis, kus tema uurimisobjektiks oli kasvuhoonegaaside dünaamika sõltuvalt soomulla omadustest ja hüdroloogilistest tingimustest. Ta on projekti ekspert kasvuhoonegaaside mõõtmise ja analüüsi ning GEST metoodika alal.

Galerii

Partnerid & kaasfinantseerija

MTÜ NABU on projekti koordineerija. Mõõtmisi projektialal Biesenthaler Becken projektialal teeb samuti NABU (Looduse ja loodusliku mitmekesisuse kaitse ühing).

NABU loodi 1899. aastal. Ühingul on 620 000 liiget ja sponsorit ning ta on üks vanimaid ja suurimaid keskkonnaorganisatsioone Saksamaal. NABU toimetab nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasemel, tegevuste hulgas on turbaalade kaitsmine üks olulisimaid.

1908. aastal võttis NABU asutaja Lina Hähnle esimese soo kaitse alla Federsee’s Baden Württemberg’is. Nabu grupp koos Rahvusliku NABU organisatsiooniga tegeleb turbaalade kaitsmise ja taastamisega paljude pikaajaliste projektide kaudu. Alates 2011. aastast on taastatud üle 12 projektiala. Neid töid on finantseerinud Saksamaa turbaalade kaitse fond.

Koostöös Rahvusvahelise turbaalade kaitse fondiga ja teiste rahvusvaheliste partneritega on käivitatud mitmeid pilootprojekte ja leitud uuenduslikke lähenemisi taastamisele ja turbaalade kaitsele. Teiste rahvusvaheliste projektide hulgas käivitati ka LIFE Peat Restore projekt. NABU vastutab kogu projekti juhtimise eest.

Barnimi maakonna administratsioon on LIFE projekti kaasrahastaja.

Kirjandus

  1. Couwenberg, J & Joosten, H. (2001): Das Beispiel Deutschland. In: Succow, M. & Joosten, H., Landschaftsökologische Moorkunde. Schweizerbart Science Publishers, Stuttgart. S. 409-411.
  2. FCCC – Framework Convention on Climate Change (2015): National greenhouse gas inventory data for the period 1990-2013, Paris. [status 19.01.2017]
  3. Joosten, H. (2010): The Global Peatland CO2 Picture. Peatland status and drainage related emissions in all countries of the world. Wetlands International, Greifswald.
  1. Joosten, H. (2011): The global peatland CO2 picture. In: Tanneberger, F. & Wichtmann, W. (2011): Carbon credits from peatland rewetting. Climate – biodiversity – land use. Science, policy, implementation and recommendations of a pilot project in Belarus. Stuttgart. pp. 20-30.
  2.  NIR – Nationaler Emissionsbericht (2010): Berechnung der Emissionen aus der deutschen Landwirtschaft – (NIR) 2010 für 2008.  [status: 22.01.2017].
  3.  Succow, M. in: Succow, M. & Joosten, H. (2001): Landschaftsökologische Moorkunde. Schweizerbart Science Publishers, Stuttgart.