Euroopa komisjonis kokku lepitud mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 (COM(2018)0322, 2. mai 2018) EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) osana lepiti kokku Roheleppe täitmine. Selle teemalised arutelud algasid 11. detsembril 2019 komisjoni teatisega (COM(2019)0640). Roheleppega nähakse ette põllumajanduses kestliku ja kliimaneutraalse majanduskasvu mudeli rakendamine 2050. aastaks ja sellele järkjärguline üleminek põllumajandustoetuste suunamise kaudu. Sellel on suur mõju Euroopa põllumajandusliku toidutööstuse süsteemile.
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tehtud ettepanekud kajastavad soovitavaid tegevusi mitmes valdkonnas: bioloogiline mitmekesisus, metsad, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ja nn talust taldrikule strateegia, mille eesmärk on tugevdada toiduga kindlustatust, vähendada pestitsiidide, väetiste ja antibiootikumide tarbimist, toetada põllumajanduslikku innovatsiooni ja parandada tarbijate teavitamist. Roheleppe raames vastu võetud tegevussuundadele peavad riigid välja kujundama oma strateegiad, mis tuleb esitada 2021. aasta jooksul. Neid peab hakkama rakendama juba 2022. aastal. (https://www.europarl.europa.eu/factsheets/et/sheet/113/uhine-pollumajanduspoliitika-parast-2020.-aastat)
Põllumajandusest ja metsandusest tulenevate kasvuhoonegaaside (KHG) emissiooni vähendamiseks ilmus hiljuti EL roheorganisatsioonide (vt logod) strateegiline juhis turbamuldade hoidmise ja sealt süsinikukadude vähendamise kohta (https://greifswaldmoor.de/files/dokumente/Infopapiere_Briefings/202003_CAP%20Policy%20Brief%20Peatlands%20in%20the%20new%20EU%20Version%204.8.pdf). Selles on peamiste eesmärkidena välja toodud toetuste reguleerimise viis, mis võimaldab järkjärgulist üleminekut põllumajanduses kuivendatud turbamaadelt, millel turvas laguneb ja mis emiteerivad kasvuhoonegaase, kasutamiselt märgade, turvast säilitavate ja KHG siduvate turbamaade kasutamisele. Selle toetuseks oleks ÜPP toetuste süsteemi muutmine:
- ÜPP toetuste andmine maaviljelusele märgadel turbamaadel;
- Järkjärguline ÜPP toetuste kaotamine maaviljelusele kuivendatud turbamaadel;
- Selliste maakasutusviiside toetamine, millega tagatakse madal KHG emissioon (ehk sookultuuride viljelemisele).
Senine viljelusmajandus eeldas märgade maade kuivendamist. Turbamuldade orgaanilise aine sisaldus on suur, see on põhjustanud nende maade laialdase kasutamise tänapäevaseks maaviljeluseks ja kasutamisele eelneva kuivendamise. Kuivendamine aga kutsub esile turba kiire lagunemise ja sellega kaasneva KHG emissiooni. Kuivendatud maadel laguneb ja haihtub turba pinnalt igal aastal keskmiselt kuni 2 cm tüsedune turbakiht, hektari kohta emiteeritakse kuivendatud turbamaadelt kuni 30 tonni CO2 hektari kohta aastas. Kuivendamispõhine põllumajandus, nt veiste karjatamine turbamaadel, on kogu EL’s laialt levinud. Kurioosne on, et seda subsideeritakse ÜPP toetustega, kuigi põhjustab suuri keskkonnakahjusid.
EL on kuivendatud turbamaade pindalalt KHG heitkoguste poolest maailmas teisel kohal – , (emissioon 220 MT (MT=106 tonni) CO2-ekvivalenti aastas). See moodustab ca 15% EL’i ametlikest kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis nt 2017. aastal oli kokku 4 483 MT CO2-ekvivalenti.
Turbamaid leidub peaaegu kõigis EL-i liikmesriikides, kõige rohkem Loode-, Põhja- ja Ida-Euroopa riikides.
28st riigist Euroopa Liidus on tubamaade kasutamisest KHG heitmete tootmises süüdi 16 riiki, millest pärineb 99% heitmekogusest; suurimad neist on Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Eesti, Poola, Iirimaa, Rumeenia, Rootsi, Läti, Leedu ja Holland. Enamuses neist riikidest tekkivatest maamajanduse (LULUCEF) KHG heitmetest on üle veerandi pärit turbamaade kasutamisest.
SOOKULTUUR KUI MADALA EMISSIOONIGA MAAKASUTUSE ALTERNATIIV
Et viljelusmajandus süsinikutõhusamaks muuta, propageeritakse märgalaviljelust ehk kultuuride viljelemist turbamaadel tingimustes, kus pinnvesi on kõrge ja turba lagunemine on peatunud. Turba säilimise ja turbatekke tingimusteks on märg, hapnikuvaene keskkond, milles osa taimede fotosünteesi käigus seotud.
Neid heitkoguseid saab oluliselt vähendada veetaseme tõstmisega pinna lähedale (nt vee äravoolu blokeerimine kuivenduskraavide paisutamise teel. See vähendab KHG heitkogused ja kaitseb järelejäänud turba süsinikuvaru. Vastupidiselt drenaažipõhisele põllumajandusele kasvatatakse sookultuuridena kõrge veetasemega kohandatud kultuure nagu pilliroog, hundinui, must lepp, turbasamblad jt. Selline majandus võib olla nii majanduslikult kui finantsiliselt ökonoomne. Kasvatatud kultuure saab kasutada soojustus- ja ehitusmaterjalidena, kasvukeskkonnana, loomasööda ja kütusena. Välja töötamisel on uuenduslikud tooted, sealhulgas kosmeetikatooted, ravimid ja toiduained.
Turbasambla külvamine Aukštumala ammendatud freeturbaväljal Leedus. Turbasambla kasvatamine taimede kasvusubstraadiks on üks süsinikuneutraalse märgalaviljeluse viis. J. Senzikaite foto.
Märgalaviljelus võib olla kasulik nii põllumeestele, majandusele, kogu ühiskonnale ja ka Maa keskkonnale. Sookultuuri laiaulatuslik rakendamine nõuab, et põllumajanduspoliitika kehtestaks selged stiimulid tagamaks, et maaomanikele oleks kasulik kuivendada põllumajandusturbatud kuivendatud turbatalad uuesti ja seejärel hoolda neid märgaladena. Süsinikupõllumajanduse rakendamine8 turbaaladel poolt kehtestatakse eritoetused süsiniku heitkoguste hoidmiseks maapind.
Uutele kultuuridele ja tehnoloogiatele üleminek on ambitsioonikas plaan, mille rakendamine nõuab põllumajanduse ja metsanduse tehnoloogiates täiesti uue paradigma väljaarendamist. Selleks on vajalikud kontseptsioonid, üleminek uutele kultuuridele ja tehnoloogiatele ning praeguse põllumajanduspoliitika muutmine. See on võimalik ja vajalik tee elukeskkonna parandamise kõrval ka majanduse arendamiseks. Selleks on EL loonud finantsilised vahendid uue ÜPP võrgustiku raames. Täiendavad meetmed saavad tulla Euroopa Regionaalarengu Fondist. Nende meetmete kombineerimise kaudu saab üle minna madala KHG emissiooniga turbamaade kasutamisele põllumajanduses.
Vaata ka:
https://life-peat-restore.eu/ee/blog/suur-rahvusvaheline-arutelu-soode-ja-kliima-kaitsmise-ule/