Zeichenfläche 1binocularsZeichenfläche 1_bogZeichenfläche 1bookZeichenfläche 1_cameraZeichenfläche 1_chartZeichenfläche 1_compassZeichenfläche 1_daylightZeichenfläche 1_dokumentationZeichenfläche 1_dokumentsZeichenfläche 1_fishZeichenfläche 1_flyerZeichenfläche 1_forestZeichenfläche 1_frogZeichenfläche 1_heronZeichenfläche 1_hourglassZeichenfläche 1_mapZeichenfläche 1_meetingZeichenfläche 1_rulerZeichenfläche 1_shovelZeichenfläche 1_speedometerZeichenfläche 1_swampZeichenfläche 1_temperatureZeichenfläche 1_timelineZeichenfläche 1_timerZeichenfläche 1_waterZeichenfläche 1_wave
Augstroze looduskaitseala

Kaitserežiim: looduskaitseala
NATURA 2000 elupaigatüübid: looduslikus seisundis rabad, rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad, siirde- ja õõtsiksood ning nokkheinakooslused (Rhynchosporion) turvastunud nõgudes
Taastamisala pindala: 95 hektarit

Rohkem Infot
Engure järve looduspark

Kaitserežiim: looduspark
NATURA 2000 elupaigatüübid: liigirikkad madalsood ning siirde- ja õõtsiksood
Taastamisala pindala: 20 hektarit

Rohkem Infot
Baltezers soo looduskaitseala

Kaitserežiim: looduskaitseala
NATURA 2000 elupaigatüübid: siirde- ja õõtsiksood
Taastamisala pindala: 133 hektarit

Rohkem Infot
Kluki raba

Kaitserežiim: rahvuspark
NATURA 2000 elupaigatüübid: puissood
Taastamisala pindala: 600 rahvuspark

Rohkem Infot
Cieminskie Błota raba

Kaitserežiim: rahvuspark
NATURA 2000 elupaigatüübid: puissood
Taastamisala pindala: 150 hektarit

Rohkem Infot
Wielkie Bagno raba

Kaitserežiim: National Park
NATURA 2000 elupaigatüübid: puissood
Taastamisala pindala: 600 hektarit

Rohkem Infot
Biesenthaler Becken

Kaitserežiim: looduskaitseala
NATURA 2000 elupaigatüübid: puissood
Taastamisala pindala: 15,5 hektarit

Rohkem Infot
Aukštumala

Kaitserežiim: looduspark
NATURA 2000 elupaigatüübid: ei ole
Taastamisala pindala: 10.2 hektarit

Rohkem Infot
Aukstumala turbaala
Sachara turbaala

Kaitserežiim: ei ole
NATURA 2000 elupaigatüübid: rikutud kuid taastumisvõimelised rabad, siirde- ja õõtsiksood ja soometsad
Taastamisala pindala: 92 hektarit

Rohkem Infot
Amalvas’e turbaala

Kaitserežiim: Osa Žuvinta biosfääri reservist
NATURA 2000 elupaigatüübid: rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad
Taastamisala pindala: 214.75 hektarit

Rohkem Infot
Plinkšiai

Kaitserežiim: maastikukaitseala
NATURA 2000 elupaigatüübid: rikutud kuid taastumisvõimelised rabad
Taastamisala pindala: 69 hektarit

Rohkem Infot
Puščia

Kaitserežiim: sookaitseala
NATURA 2000 elupaigatüübid: rikutud kuid taastumisvõimelised rabad ja nokkheinakooslused (Rhynchosporion) turvastunud nõgudes
Taastamisala pindala: 78,4 hektarit

Rohkem Infot
Suursoo-Leidissoo

Kaitserežiim: hoiuala, Natura 2000 Loodusala, Linnuala
NATURA 2000 elupaigatüübid: degradeerunud liigirikkad madalsood, siirde- ja õõtsiksood, rabad, siirdesoo- ja rabametsad, Fennoskandia soostuvad ja soolehtmetsad, vanad loodusmetsad
Taastamisala pindala: 3343 hektarit

Rohkem Infot

Euroopa Liidu eesmärk on 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle tõttu on ka turbaalade kaitse integreeritud kliima ja energia poliitikasse. Turbaalasid on palju Baltimaades – Eestis, Lätis ja Leedus, aga ka Saksamaal ja Poolas. Neis maades on väga suur osa turbaaladest kuivendatud ja neil alade toimub intensiivne turba lagunemine, millega paisatakse õhku kasvuhoonegaase. Seetõttu on kliimapoliitika seisukohast väga tähtis taastada rikutud turbaalade süsiniku sidumise võime. Seega on projektialad globaalse kasvuhoonegaaside emissiooni valupunktid, aga ka kohad, kus on potentsiaalne võimalus kasvuhoonegaaside emissiooni vähendada eriti kõrge.

Looduslikud sood seovad süsihappegaasi

Looduslikud sood katavad maapinnast vaid 3 protsenti, kuid neis on ligikaudu 30 protsenti kogu maal ladestunud süsinikust. Seda on kaks korda rohkem kui kõigis maailma metsades kokku. Märgalataimede poolt fotosünteesi käigus õhust seotud süsihappegaas ladestub vähelagunenud surnud taimeosadena turbas, sest märjas hapnikuvaeses keskkonnas on lagundavate bakterite ja seente elutegevus pärsitud. Selliselt on sood vähendanud õhu süsiniku kontsentratsiooni aastatuhandete jooksul.

Taastame SOID koos

Projekti LIFE Peat Restore eesmärk on taastada sood degradeerunud turbaaladel projekti partner-riikides Poolas, Lätis, Eestis, Leedus ja Saksamaal, kokku 5 300 hektaril. Sellega luuakse eeldused süsiniku sidumise taastumiseks ning atmosfääri kasvuhoonegaaside sisalduse vähenemiseks.

Kuivendatud turbaalade mõju kliimale

Looduslikud sood seovad endasse orgaanilist süsinikku ja vähendavad õhus kliima soojenemist tekitavaid kasvuhoonegaase. Kuivendamisega põllumaadeks, metsa kasvatamiseks või turba kaevandamiseks kaasneb ka süsiniku emissiooni suurenemine.

Kuivas turbas hapniku kaasabil laguneb orgaaniline aine mikroorganismide tegevuse tõttu kiirest. Selle tulemusena lendavad õhku kasvuhoonegaasid süsihappegaas (CO2) ja dilämmastikoksiid (N2O). Seetõttu ei ole kuivendatud turbaalad kliimale ohtlike kasvuhoonegaaside sidujad, nagu olid sood enne kuivendamist, vaid hoopis nende allikad.

Jääajast kuni turbaaladeni

Projektialad paiknevad Põhja-Euroopa madalikul Saksamaal ja Poolas ning kolmel Baltimaal – Leedus, Lätis, Eestis. See piirkond on soode kujunemiseks olnud soodne. Pärast viimase jääaja taandumist jäid siia laugete pinnavormidega ja savikate liustikusetetega orud, osa neist veega täitunult. Jääajajärgne niiske ja jahe kliima oli soode maismaa soostumiseks. Kui jääjärvede veetase alanes, kujunes soid sealgi. Siiski on igal sool on oma eripärane arengulugu, mis sõltub nii soonõo geomorfoloogiast, nõgu moodustavate mineraalsete setete  iseloomust kui ka põhja- ja pinnavete hüdrokeemiast.

Projektis osalevad maad

Kuivendatud turbaalad: Globaalse emissiooni valupunktid

Põhja- ja Kirde-Euroopa maades on suured turbaga kaetud alad, kus turbakiht on mitme meetri paksune. Turba kaevandamise ja intensiivistunud põllumajandusliku ja metsandusliku kuivendamise tõttu on turbaalasid järjest rohkem kuivendatud, mistõttu neilt emiteerub suures koguses kasvuhoonegaase. Globaalses kontekstis on Poola ja Baltimaad kasvuhoonegaaside emissiooni valupunktid, olles kuivendatud turbaalade osa järgi maa pindalast esimeste hulgas Indoneesia, Venemaa ja Hiina järel (Joosten 2010). Ka Saksamaa on selles globaalse nimekirja eesosas – üheksandal kohal

Kliima

Projekti eesmärgid

Turba kasvu soodustamine

Projekti eesmärk on peatada turba lagunemine kuivendatud turbaaladel ja taastada nende kasvuhoonegaaside sidumise võime.

http://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/2030_de

 

Taastamismeetmete rakendamine

Selleks, et tõsta veetaset, rakendatakse meetmeid. Need on hüdroloogilised – kraavide paisutamise ja tammide ehitamisega saavutatakse turbaaladel pidev kõrge veetase. Puud ja põõsad, mis ei ole turbaaladele iseloomulikud, eemaldatakse. Taastamise tulemusel saavutatakse olukord, mil turba akumulatsioon on suurem kui lagunemine, ehk süsiniku tasakaal muutub positiivseks.

Bioloogilise mitmekesisuse suurendamine

Taastamismeetmed mõjuvad hästi iseloomulikele sooliikidele, mis on kohastunud kasvama soode ekstreemsetes kasvutingimustes.

seire & Teadmiste levitamine

Taastamise meetmete efektiivsus ja mõju süsiniku tasakaalule hinnatakse projektialade seirega. Selleks tehakse otseseid kasvuhoonegaaside mõõtmisi, kaardistatakse taimestikku ja loomastikku ning registreeritakse veetasemeid. Sotsiaal-majanduslikku mõju hinnatakse indikaatorite abil. Projekti tulemused üldistatakse ja avaldatakse turbaalade taastamise juhendis, mis on kättesaadav paljudele huvirühmadele.

Kirjandus