Iseloomustus
TURBAALADE TAASTAMINE LÄTIS
Suurus: 248 hektarit
Kaitserežiim: NATURA 2000, Looduspark, Rahvusvahelise tähtsusega linnuala, Ramsari ala
Elupaigatüübid: liigirikkad madalsood (7230), lääne mõõkrohu (Cladium mariscus) ja raudtarna koosluste (Caricion davallianae) liikidega lubjarikkad madalsood (7210*), siirde- ja õõtsiksood (7140), looduslikus seisundis rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120).
Kliima: parasvööndi kliima
Temperatuurid: Ø jaanuar: -2°C, Ø juuli: 18°C
Sademed: Ø 500-800 mm/aastas
Projektialad
Augstroze looduskaitseala
Projektiala Augstroze looduskaitseala on 95 hektari suurune. Seal on esindatud neli NATURA 2000 kasvukohatüüpi: looduslikus seisundis rabad, rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad, siirde- ja õõtsiksood ning nokkheinakooslused (Rhynchosporion) turvastunud nõgudes. Looduslikes sookooslustes kasvavad huulheinad (Drosera sp.), jõhvikas (Oxycoccus), turbasamblad (Sphagnum sp.) jt. Kuivenduse mõjul on taimestik osaliselt asendunud kuivalembesemaga.
Engure järve looduspark
Teine projektiala on Engure järve looduspargis, mis paikneb Balti mere kaldal ja katab 19,8 hektarit. Madal järv on pesitsus- ja peatuspaik paljudele rändlindudele nagu rukkirääk (Crex crex), väikehuik (Porzana parva), kes sõltub niitude olemasolust, hüüp (Botaurus stellaris) ja suur-laukhani (Anser albifrons). Soolasele mereveele üleminekualadel leiavad toonekured ja veelinnud oma pesitsus- ja puhkepaigad. Ümbritsevad niidud on karjatatud. Engure järve looduspargis kasvab palju haruldasi taimeliike, nende hulgas 22 liiki käpalisi Läti 32 käpaliseliigist. Projektiala moodustab 1,5 km pikkune ja 2,5-3 km laiune kaldavöönd järve ja Riia lahe vahel.
Iseloomulikud elupaigad on liigirikkad madalsood, lääne mõõkrohu (Cladium mariscus) ja raudtarna (Carex davalliana) koosluste (Caricion davallianae) liikidega lubjarikkad madalsood ning siirde- ja õõtsiksood. Kuivendamise mõjul on hakanud kasvama puud ja põõsad asendades haruldasi sooliike. Looduspargi majandamiskava valmis 2011.
Baltezers sookaitseala
Kolmandal Läti projektialal Baltezers sookaitsealal (133 hektarit) on ligikaudu 5000 aasta vanuse turbakihiga sood ja järv. Kraavid kaevati juba enne Teist maailmasõda, mil turvast kaevandati käsitsi.
Siirde- ja õõtsiksood on ainsaks kasvukohaks haruldastele orhideeliikidele ja ka ainus koht, kus Kurzeme piirkonnas kasvab kolmeõiene madar (Galium triflorum). Kuival turbapinnal vähendab tugev puu- ja põõsakasv nende veevarustust veelgi, nii et orhideepopulatsioon väheneb. Majandamiskava on koostatud aastateks 2005-2015, mida tuleb alal rakendada.
Turbaalad & inimene
Sood katavad Lätis ligikaudu 4,9 protsenti maast ning sealsetest elupaikadest ja liikidest on paljud haruldased ja looduskaitse all, nagu käpalised ja tarnad (5), mille eluspüsimine sõltub nende kasvukohade kaitsest. Soode järjest ulatuslikumast kasutamisest on ohustatud soodega seotud linnud, nt teder (Tetrao tetrix), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola) ja teised liigid (4).
Sootüübid
Lätis on suur soode mitmekesisus: liigirikkad ja lubjarikkad madalsood esinevad laguunides. Rabad on laialt levinud kogu maal. Kujult on Läti rabad platoolaadsed, enamasti keskelt lagedad ja servadest metsastunud.
Turbaalade kasutamine
Lätis algas soode kuivendamine 17. sajandil. 18. sajandil kasutati turvast kütteks, põldudel kasvusubstraadina ja laudas allapanuna. Soid kuivendati ka selleks, et laiendada metsamaad. Kõige ulatuslikumalt kuivendati 1960.-1980. aastatel (1).
Tänapäeval on vaja suuri jõupingutusi, et hoida korras vanu kraave (120 000 kilomeetrit kraave ja kanaleid, 950 000 kilomeetrit kuivendustorusid, 50 poldri pumbasüsteeme (2); tänapäeval kõik kuivendussüsteemid enam ei tööta.
Turba kasutamine tänapäeval
Läti on tuntud turbakaevandusmaa. 1965. aastal oli kaevandusmaht maksimaalne – 7,2 miljonit tonni. Hiljem kaevandusmahud kahanesid (1995 – ligikaudu 0,6 miljonit tonni), hiljem on see kõikunud 0,6 ja 1,2 miljoni tonni vahel aasta kohta (3). Turvast eksporditakse peamiselt Saksamaale (ligikaudu 261 000 miljonit tonni), Itaaliasse (ligikaudu 200 200 miljonit tonni) ja Belgiasse (ligikaudu 134 900 miljonit tonni) (3).
Turbaalad & kasvuhoonegaasid
Kuivendamine
Tänaseks on 63% Läti soodest kuivendatud, kokku 377,5×10³ hektarit; kuivendatud rabade ja madalsoode protsendiline osa on ühesuurune (1).
Süsiniku tasakaal & turba kasutamine
Lätis on kuivendatud 64 protsenti rabadest, 58 protsenti madalsoodest ja 79 protsenti siirdesoodest. Selline kõrge kuivendatud turbaalade esinemine on aluseks summaarsele emissioonile umbes 3,6 megatonni CO2 aastas (1). Kuivendamisest mõjutatud metsadest, rohumaadelt, põldudelt ja turba kaevandamisest tulenev emissioon on ligikaudu 13,5 megatonni CO2 aastas. Seega lisandub soodest kogu riigi poolt toodetud CO2 emissioonile veel 180% (1).
Meeskond
-
Mara Pakalne
Mara Pakalne on rahvuslik projektijuht ja sooekspert. -
Olgerts Aleksans
-
Gunta Sirma
Gunta Sirma on Läti meeskonna finantsist. -
Krisjanis Libauers
Krisjanis Libauers koordineerib välitöid ja kasvuhoonegaaside mõõtmisi. -
Liga Strazdina
Sooeksperdina toetab Liga Strazdina Läti meeskonda. -
Agris Teivens
Agris Teivens on hüdrotehnik firmast E-Būvvadība LTD. -
Roberts Silins
Roberts Silins esind projekti partnerit Engure järve loodusparki. -
Valters Kinna
Valters Kinna töötab asutuses Foundation ELM Media ja vastutab projekti dokumentaalfilmi valmimise eest. -
Agnese Priede
Agnese Priede on sooelupaikade ekspert ja PR-spetsialist.
Partner & kaasfinantseerija
Läti Ülikoolil, mis on asutatud 1919. aastal, on tihe rahvusvahelise koostöö. ERASMUS programmi kaudu on ülikoolil üle 500 koostöökokkuleppe. Alates 2010. aastast on ülikool osalenud kahes LIFE projektis: „Rabad“ (2010-2013) ja „Märgalad“ (2013-2017).
Ehituskompanii E Buvvadiba LTD on juba töötanud LIFE projektis j taastanud rabasid Lätis. Kuivendussüsteemidele tammide ehitamisega on nad osalenud seitsme projektiala loodusliku veerežiimi taastamisel.
ELM Media Foundation loodi 2007. aastal eesmärgiga pöörata tähelepanu keskkonna- ja sotsiaalsetele probleemidele nende dokumenteerimisega ja fotode tegemisega. Loodusväärtusi ja ökosüsteemide kaitse küsimusi on tutvustatud paljudele sihtgruppidele. Nad on olnud juba seitsme LIFE projekti partnerid.
Engure järve rahvuspargi fond (LENPF) loodi 1998. aastal valitsusvälise organisatsioonina. Sellest ajast saadik on fond viinud rahvuspargis läbi 15 looduse kaitse ja elupaikade taastamise projekti. Eelmise LIFE projekti kontekstis LENPF taastati rahvuspargi rannaniidud.
Läti Keskkonnakaitse Fondi administratsioon toetab projekti finantsiliselt.
Galerii
Kirjandus
- Barthelmes, A., Couwenberg, J., Risager, M. Tegetmeyer, C. & Joosten, H. (2015): Peatlands and Climate in a Ramsar context. A Nordic-Baltic Perspective. Copenhagen.
- Grikitis, E. (o. J.): Latvian drainage plans for 2020. State company „Agriculture Ministry Real Estate“, Head of Drainage Department. [status: 17.01.2017]
- Krigere, I. (2016): Peat Production in Latvia in the period 2015-2016. Latvian Peat Producers Association. 16th Baltic Peat Producers Forum, Lithuania. [status: 17.01.2017]
- Pakalne M. & Aleksāns O. (2015). Latvia. In: Joosten, H., Tanneberger, F. & Moen, A. (eds.), Mires and peatlands of Europe: Status, distribution, and nature conservation. Schweizerbart Science Publishers, Stuttgart.
- Pakalne, M. & Strazdiņa, L. (2013): Raised bog management for the biological diversity conservation in Latvia. Published as a part of EC LIFE+ Project “Restoration of Raised Bog Habitat in the Especially Protected Nature Areas of Latvia”, Riga.