P\u00f5llumajandusest ja metsandusest tulenevate kasvuhoonegaaside (KHG) emissiooni v\u00e4hendamiseks ilmus hiljuti EL roheorganisatsioonide (vt logod) strateegiline juhis turbamuldade hoidmise ja sealt s\u00fcsinikukadude v\u00e4hendamise kohta (https:\/\/greifswaldmoor.de\/files\/dokumente\/Infopapiere_Briefings\/202003_CAP%20Policy%20Brief%20Peatlands%20in%20the%20new%20EU%20Version%204.8.pdf<\/a>). Selles on peamiste eesm\u00e4rkidena v\u00e4lja toodud toetuste reguleerimise viis, mis v\u00f5imaldab j\u00e4rkj\u00e4rgulist \u00fcleminekut p\u00f5llumajanduses kuivendatud turbamaadelt, millel turvas laguneb ja mis emiteerivad kasvuhoonegaase, kasutamiselt m\u00e4rgade, turvast s\u00e4ilitavate ja KHG siduvate turbamaade kasutamisele. Selle toetuseks oleks \u00dcPP toetuste s\u00fcsteemi muutmine:<\/p>\n Senine viljelusmajandus eeldas m\u00e4rgade maade kuivendamist. Turbamuldade orgaanilise aine sisaldus on suur, see on p\u00f5hjustanud nende maade laialdase kasutamise t\u00e4nap\u00e4evaseks maaviljeluseks ja kasutamisele eelneva kuivendamise. Kuivendamine aga kutsub esile turba kiire lagunemise ja sellega kaasneva KHG emissiooni. Kuivendatud maadel laguneb ja haihtub turba pinnalt igal aastal keskmiselt\u00a0 kuni 2 cm t\u00fcsedune turbakiht, hektari kohta emiteeritakse kuivendatud turbamaadelt kuni 30 tonni CO2 <\/sub>hektari kohta aastas. Kuivendamisp\u00f5hine p\u00f5llumajandus, nt veiste karjatamine turbamaadel, on kogu EL\u2019s laialt levinud. Kurioosne on, et seda subsideeritakse \u00dcPP toetustega, kuigi p\u00f5hjustab suuri keskkonnakahjusid.<\/p>\n EL on kuivendatud turbamaade pindalalt \u200b\u200bKHG heitkoguste poolest maailmas teisel kohal \u2013 , (emissioon 220 MT (MT=106<\/sup> tonni) CO2<\/sub>-ekvivalenti aastas). See moodustab ca 15% EL\u2019i ametlikest kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis nt 2017. aastal oli kokku 4 483 MT CO2<\/sub>-ekvivalenti.<\/p>\n Turbamaid leidub peaaegu k\u00f5igis EL-i liikmesriikides, k\u00f5ige rohkem Loode-, P\u00f5hja- ja Ida-Euroopa riikides.<\/p>\n 28st riigist Euroopa Liidus on tubamaade kasutamisest KHG heitmete tootmises s\u00fc\u00fcdi 16 riiki, millest p\u00e4rineb 99% heitmekogusest; suurimad neist on Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Eesti, Poola, Iirimaa, Rumeenia, Rootsi, L\u00e4ti, Leedu ja Holland. Enamuses neist riikidest tekkivatest maamajanduse (LULUCEF) KHG heitmetest on \u00fcle veerandi p\u00e4rit turbamaade kasutamisest.<\/p>\n SOOKULTUUR KUI MADALA EMISSIOONIGA MAAKASUTUSE ALTERNATIIV<\/p>\n Et viljelusmajandus s\u00fcsinikut\u00f5husamaks muuta, propageeritakse m\u00e4rgalaviljelust ehk kultuuride viljelemist turbamaadel tingimustes, kus pinnvesi on k\u00f5rge ja turba lagunemine on peatunud. Turba s\u00e4ilimise ja turbatekke tingimusteks on m\u00e4rg, hapnikuvaene keskkond, milles osa taimede fotos\u00fcnteesi k\u00e4igus seotud.\u00a0<\/p>\n Neid heitkoguseid saab oluliselt v\u00e4hendada veetaseme t\u00f5stmisega pinna l\u00e4hedale (nt vee \u00e4ravoolu \u00a0blokeerimine kuivenduskraavide paisutamise teel. See v\u00e4hendab KHG heitkogused ja kaitseb j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud turba s\u00fcsinikuvaru. Vastupidiselt drenaa\u017eip\u00f5hisele p\u00f5llumajandusele kasvatatakse sookultuuridena k\u00f5rge veetasemega kohandatud kultuure nagu pilliroog, hundinui, must lepp, turbasamblad jt. Selline majandus v\u00f5ib olla nii majanduslikult kui finantsiliselt \u00f6konoomne. Kasvatatud kultuure saab kasutada soojustus- ja ehitusmaterjalidena, kasvukeskkonnana, loomas\u00f6\u00f6da ja k\u00fctusena. V\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel on uuenduslikud tooted, sealhulgas kosmeetikatooted, ravimid ja toiduained.<\/p>\n Turbasambla k\u00fclvamine Auk\u0161tumala ammendatud freeturbav\u00e4ljal Leedus. Turbasambla kasvatamine taimede kasvusubstraadiks on \u00fcks s\u00fcsinikuneutraalse m\u00e4rgalaviljeluse viis. J. Senzikaite foto. M\u00e4rgalaviljelus v\u00f5ib olla kasulik nii p\u00f5llumeestele, majandusele, kogu \u00fchiskonnale ja ka Maa keskkonnale. Sookultuuri laiaulatuslik rakendamine n\u00f5uab, et p\u00f5llumajanduspoliitika kehtestaks selged stiimulid tagamaks, et maaomanikele oleks kasulik kuivendada p\u00f5llumajandusturbatud kuivendatud turbatalad uuesti ja seej\u00e4rel hoolda neid m\u00e4rgaladena. S\u00fcsinikup\u00f5llumajanduse rakendamine8<\/sup> \u00a0turbaaladel poolt kehtestatakse eritoetused s\u00fcsiniku heitkoguste hoidmiseks maapind.<\/p>\n Uutele kultuuridele ja tehnoloogiatele \u00fcleminek on ambitsioonikas plaan, mille rakendamine n\u00f5uab p\u00f5llumajanduse ja metsanduse tehnoloogiates t\u00e4iesti uue paradigma v\u00e4ljaarendamist. Selleks on vajalikud kontseptsioonid, \u00fcleminek uutele kultuuridele ja tehnoloogiatele ning praeguse p\u00f5llumajanduspoliitika muutmine. \u00a0See on v\u00f5imalik ja vajalik tee elukeskkonna parandamise k\u00f5rval ka majanduse arendamiseks. Selleks on EL loonud finantsilised vahendid uue \u00dcPP v\u00f5rgustiku raames. \u00a0T\u00e4iendavad meetmed saavad tulla Euroopa Regionaalarengu Fondist. Nende meetmete kombineerimise kaudu saab \u00fcle minna madala KHG emissiooniga turbamaade kasutamisele p\u00f5llumajanduses.<\/p>\n \u00a0<\/p>\n Vaata ka:<\/p>\n\n
![\"\"](\"https:\/\/life-peat-restore.eu\/ee\/wp-content\/uploads\/sites\/8\/2020\/04\/aukstumala-site-lt-sphagnum-planting-event-2019-09-photo-j-sendzikaite-556x313.jpg\")
<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n