\u00a0<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Pariisi kliimaleppe kohaselt on Euroopa Liit (EL) lubanud 2030. aastaks v\u00e4hendada kasvuhoonegaaside (KHG) emissiooni 40% v\u00f5rra v\u00f5rreldes 1990. aasta tasemega. Selle saavutamiseks toetab EL neid tegevusi, mis aitavad v\u00e4hendada KHG emissiooni.\u00a0 Soode taastamine on kindlalt selline tegevus, mille abil v\u00e4heneb KHG emissioon pikaajaliselt (aastatuhendeteks).<\/p>\n
Projekt Life Peat Restore, mis just EL toel selle eesm\u00e4rgi nimel t\u00f6\u00f6tab, muudab sood j\u00e4lle KHG siduvateks viies EL riigis \u2013 Saksamaal, Poolas, Eestis, L\u00e4tis ja Leedus, kokku 5300 hektari suurusel alal.<\/p>\n
Soode taastamise t\u00e4htsuse paremaks teadvustamiseks v\u00f5ttis Eesti suursaadik Saksamaal Alar Streimann Berliinis Hildebrandstrassel olevas saatkonnas vastu Eesti, L\u00e4ti, Leedu ja Saksamaa valitsuste esindajad ning soode ja kliima asjatundjad. Kohtumise korraldas projekti Life Peat Restore juhtpartner NABU (Saksamaa). Kohtumisel osalesid Euroopa Komisjoni kliima peadirektoraadi C-3 \u00fcksuse juhataja Christian Holzleitner, Alda Ozola L\u00e4ti Keskkonnakaitse Ministeeriumist, Maria Kraus Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumist Wiktor Kotowski Varssavi \u00dclikoolist, NABU president J\u00f6rg-Andreas Kr\u00fcger, Frank Woesthoff Volkswageni finantsteenistuses, Hans Joosten Rahvusvahelise Soode Kaitse Grupist (IMCG) ning Eesti Berliini saatkonna t\u00f6\u00f6tajad. Kohal olid ka projekti Life Peat Restore t\u00e4itjad NABUst, L\u00e4ti \u00dclikoolist ja mujalt, Eestist osales Mati Ilomets Tallinna \u00dclikoolist. <\/p>\n
P\u00f5hiettekande soode taastamise t\u00e4htsusest kliima seisukohast pidas Hans Joosten. Ettekanntetele j\u00e4rgnevat paneeldiskussioone modereeris NABU\u00a0 Kliimaosakonna juht Sebastian Scholz.<\/p>\n
Otsiti vastuseid k\u00fcsimustele, nagu: kui palju on kliima mahendamise poliitikates arvestatud looduslike soode osale KHG v\u00e4hendamises, kuidas saada sellele rohkem t\u00e4helepanu ja kuidas suurendada arusaamist selle loodusliku protsessi olulisusest ning majanduse \u00fcmberkorraldamiseks v\u00e4iksema soode ja turba kasutamise suunas.<\/p>\n
Alates Pariisi kliimaleppe s\u00f5lmimisest 2015. aastal, kus riikide valitsused lubasid saavutada kliimaneutraalsuse 2050. aastaks, on poliitikud otsinud viise selle saavutamiseks. Sellega seoses on j\u00e4rjest enam m\u00f5istetud, et looduslikus seisundis turvast ladestavad soo\u00f6kos\u00fcsteemide hea seisundi saavutamine on riiklike strateegiate oluline osa<\/span><\/span> kliimakriisi leevendamiseks ja Pariisi kokkuleppe eesm\u00e4rkide saavutamiseks.<\/span><\/span> Soode taastamine on kliimakriisi leevendamiseks \u00fcks valitsuste k\u00e4sutuses olev efektiivne vahend.<\/p>\n P\u00e4rast diskussiooni l\u00f5ppu sai nautida foton\u00e4itust P\u00f5hja-Euroopa soomaastikest, rikutud soode uurimisest ja taastamisest projekti LIFE Peat Restore raames. See on r\u00e4ndn\u00e4itus, mis on juba ringelnud L\u00e4tis ja Saksamaal. Veebruari algusest on n\u00e4itus Eestis, siin saab teda n\u00e4ha Tartus, Iisakus, P\u00e4rnus, Kuressaares, Paladel ja Tallinnas.<\/p>\n